Read Hingede öö (XX sajandi romaan, #7) by Karl Ristikivi Online

hingede--xx-sajandi-romaan-7

Kriitikute teravdatud tähelepanu ja tõelise soosingu tõi 1953. aastal ilmunud modernsete varjunditega «Hingede öö». Romaan jutustab inimese läbielamistest keerulise elutee jooksul – tegemist on nn rännakuga, mis harutab lahti üksinduse, süü, vastutuse ja raskuste koormava traagika.Karl Ristikivi (1912–1977) sündis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tema esimeseks avaldatud kirjKriitikute teravdatud tähelepanu ja tõelise soosingu tõi 1953. aastal ilmunud modernsete varjunditega «Hingede öö». Romaan jutustab inimese läbielamistest keerulise elutee jooksul – tegemist on nn rännakuga, mis harutab lahti üksinduse, süü, vastutuse ja raskuste koormava traagika.Karl Ristikivi (1912–1977) sündis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tema esimeseks avaldatud kirjutiseks oli varjunime all ilmunud artikkel ajalehes Uudisleht (1928). Laiema tuntuse tõid Ristikivile aga lasteraamatud, millest saadud teenistus võimaldas tal asuda õppima Tartu ülikooli, kus tulevane kirjanik valis erialaks geograafia.Karl Ristikivi on üks peamisi 20. sajandi eesti klassikuid, keda hinnatakse nii sügavamõtteliste ja mitmetasandiliste romaanide kui ka üheainsa, ent tõeliselt tervikliku ja kauni luulekogu eest....

Title : Hingede öö (XX sajandi romaan, #7)
Author :
Rating :
ISBN : 8498193346
Format Type : Hardcover
Number of Pages : 219 Pages
Status : Available For Download
Last checked : 21 Minutes ago!

Hingede öö (XX sajandi romaan, #7) Reviews

  • Robert Varik
    2018-09-04 20:23

    Eesti kirjandus pole mulle ammu pakkunud nii unustamatut elamust, nagu tegi seda Ristikivi eksistentsiaalne-sürrealistlik-modernistlik-ekspressionistlik romaan "Hingede öö". Kunagi varem pole ma tundnud, et ma oleksin kirjanikuga nii otseses kontaktis, tunne nagu peaks justkui abstaraktsel kombel iseendaga kirjaniku mõtete kaudu vestlust. Kirjanik tungis minu vaimu, mõteldes minuga paralleelselt ning jõudes sarnaste lahendusteni(või õigemini lahenduseni, et lahendust polegi) aja-ja ruumiväliste probleemidega. Millegipärast pakub see alati tohutut rõõmu ja rahulolu, kui tead, et inimesed, kes on sinuga võrreldes praktilises mõttes tulnukad(räägivad teist keelt või on juba ammu surnud), mõtlevad sinuga sarnaselt ja tunnevad samu emotsioone.Kui midagi raamatust kaasa võtta, siis kinnitus David Lynchi tsitaadile "Why do we excpect art do make sense, if real life does not make any sense?"

  • Kaarel Viljaste
    2018-08-28 19:23

    Lugesin ja mõtlesin, et loodetavasti on Ristikivi teised raamatud minu jaoks põnevamad. Raamat on loomulikult hästi kirjutet ja mõtteainet tuleb nii filosoofilistest arutlustest kui eluanalüüsist, aga ometi jäid need kuidagi lahtiseks ja üksikuks ja kuidagi suvaliseks, nii et poole lause pealt võisin avastada, et: "Oo, see siin on nüüd asjalikum idee, peab lõiku uuesti alustama." Ja seega, kuna lausa sundisin end seda teost lõpetama, enamasti täiesti enda ajusoppides ringi rännates ja mitte sõnadele keskendudes, siis seekord võtmefraasist "it was ok" rohkem ma välja pigistada ei suuda.

  • Krista
    2018-09-21 20:25

    Mulle meeldib raamatu rütm ja selle lugemisel tekkiv kogemus, mis on võrreldav labürindi läbimisega.

  • Ingrid
    2018-08-27 16:10

    Algusosa unenäolisus ei köitnud eriti. Katkestamise mõte oli mitu korda peas. Undusk kirjutab raamatu järelsõnas, et tegevuse sihipäratuses peitub selle raamatu realism - ka elus järgnevad omavahele suhteliselt seostumata sündmused, elu kui selline ei ole sihipärane ega mõtestatud. See kõik on tore, aga ka sihipäratut ja mõtestamata elu on lihtsam nautida, kui seal on mõnevõrra rõõmu, naudinguid ja soojust. Ristikivil on sea pigem selgusetus, pidev süütunne, tunne, et ollakse võõras ega omata õigust olla seal, kus parasjagu ollakse. Sellest viimasest sai tegelikult põhjus, miks see raamat mulle ikkagi meeldis. Võib-olla on see praegusele ajale iseloomulik, aga huvitavaks kujuneski see, milline on maailm põgeniku silme läbi. Ristikivi puhul on paralleel ka päriseluga, aga see ehk ei olegi nii tähtis. Või siiski. (Igal juhul tekkis tahtmine lugeda ta päevaraamatut.) Aimdus sellest, mida tunneb inimene, kes on kuhugi põgenenud, kes peab pidevalt oma olemasolu õigustama - mitte ainult maailma, vaid lõpuks ka iseenda ees, kes tunneb, et ta on kaebealune. Lühidalt: üks neid raamatuid, mille puhul teine pool on ahinnaks selle eest, et esimene sai läbi näritud. Nii hea auhind, et ei välista teiskordset lugemist.

  • Mona
    2018-09-12 21:21

    Väga segane raamat, mis meenutas mulle kohati Fowlesi teost "Maag", Kafka "Protsessi" ning ka autori poolt raamatus juba mainitud Hesse "Steppihunti". Tundub nii keeruline teos, et vajaks kindlasti kirjandusteadlaste analüüside lugemist, et seda natukenegi mõista. Kuigi tervik oli arusaamatu, oli teoses palju üksikuid põnevaid mõtteid (eriti meeldis mulle tunnistajate osad) ning kindlasti peab ära märkima ka erilise ülesehituse, mis minu jaoks on midagi uut.

  • Anni
    2018-09-13 22:02

    Alguses oli väga põnev ja meeldis, aga siis üks hetk sain aru, et see on sama sürr kui "Meister ja Margarita" ja sealt edasi läks asi allamäge. Lahkasid kuritegusid nagu Dante põrgus, aga kõik oli niiii arulage ja lihtsalt absurdne. Mulle ei meeldi sellised asjad.See raamat oleks olnud superhea, kui seal poleks olnud sees seda osa, mis minu jaoks asja ära rikkus. Ehk siis poolt raamatut.Aga kaasahaarav oli ta küll ja lugesin ikka järjest palju.

  • Evelin Haljas
    2018-09-19 18:05

    Keeruline lugemine. Olen seda raamatut lugenud kaks korda, teise korraga said palju selgemaks asjad, mis eelmisel korral arusaamatuks jäid, samas märkasin ka palju uut, mis oli üldse kahe silma vahele jäänud. Temaatika on ebamäärane, raske. Ometi üks inspireerivamaid raamatuid minu elus.

  • Siret
    2018-09-16 22:11

    One of my permanent favourites.

  • Ele-Reet
    2018-09-08 15:58

    Minu lemmikraamat eesti autorite raamatute hulgas...